Францын гэрэл зурагчин Люсиль Шомбар де Лоу Монгол орон дахь хотжих явцын талаар сонирхож дараах зургуудыг авсан байна. Социализм байгуулж, Хөдөө аж ахуй, аж үйлдвэрийн орон байсан энэ улсад коммунист дэглэм нурсны дараагаар хүн амын шилжилт хөдөлгөөн ихэсч, хот руу тэмүүлэх нь ихэссэн хэмээн ubr.ua сайтад бичжээ.
12 Comments
pizda nar ingeed hamag muu muuhai buhniig ni avaad gadnihand surtalchlaad bdiin. Naad lalaruudiig hooj zailuulaach
Baruund baidag geed tomrood baigaa nukhur kjhutsalgui shalaa ugaagadd yav Mongfoliin unen baidliig kharuulsan baina khaa ch guilgachin tuulgechin baidag ter bol bid nart khamaagui Mongold ajil khiigeed jiriin amidarch baigaa khumuusiin amidral ni iim baidaltai baina
Chi tiim ekh oronch yum bol naanaa shal ugaaakhgui ekh ornoioo opodtatakh ajil khiikhgui yasan yum be bitgii kharid ochchkhood khudal tomorch bai
Naad baruund chini amidraad irj ochood l yavdag Mongol shig iim baidagguig meddeg yum shalnii alchuuraa
2012 ond Paris-iin Albert Kahn -n gallery-d ene uranbuteelchiin uzesgelen garsan bsan. Bayankhongoriin Bogd sum, Zaisangiin baychuudiin horoolol geh met tailbartai. Sonin l sanagdaj bsan. Unen ug ulgelj amttai bh albagui.
Ene chini emzegleed baih yum yu baigaam tegeed l hugjinu gem tsaashdaa dotor ni baihdaa medrehgui iim yumiig gadnii humuus d bol anzaaragdana sain muu 2 geed baih yumgui amidral jigd baina gej baihgui aldart paris hotiin ter tumur tsamhagaar ni ochij l baisan bie zasah gazar oldohgui zulgeruugee sheegeed l hogondoo daragdsan soelgui l hot bilee shuu
Ih doromjiljdee kk
Iim blaa gd yahavdee bodit uneniig l haruulsan bn shdee. Hugjih bsan ulsiig iim bolgoson tur zasag buruutai shdee. Hamgiin gol ni gert amidarch bnuu housend bnuu jargaltai setgel duuren amidarch bval tegeel boloo
orovdoltei ch geh shig. bi baruund amidardag . anh namaig irehed guilgachin bdaggui gudamjind honodog hun bdaggui bsan. odooo tegsen onoo ogloo yavj bhad hotiin toviin delguuriin door untsan nastai hun hol hodolgoon ehlehees omno bosood oroo huraaj bna. ter zurgiig ch gesen avya gevel zondoo harj bna. manaihan harin ch bor ger dotroo suuna. ed bol gadaa hogjiltei ornii tom delguuruud bdag gudamjind esvel agaarjuulagchiin buleen agaar uleedeg hesegtei gazar huiten shalan deer nam untaj bgaa haragddag. tiimees uzeegui bol bitgii olon yum chalchij bai!
Mukhuj bui Mongol gemeer yumdaa
Tseejee deldeed Mongol geed baidag nukhduud iim gazar amidardgaa mederdeggui yum baikhdaa
evii dee ter argal tuusen emeeg.
Bidnii tseejee delden bahrahdag mgl busdiin nudend unen orovdeltei
bayn yduugiin ylgaag yg goy haruuljee. Enenees aimar hogiin tseg ed nar harin ch algadaa
Suuliin zurag nice