- Админтай холбогдох
- 99110103
- 90001603
- info@cekc.mn
Булимия өвчнөөс яаж салах вэ?
Би сэтгэлээр маш их унадаг. 2 жилийн турш сэтгэл санааны хүнд дарамттай амьдарснаас болоод маш их иддэг болсон. Их таргалсан. Тэгээд сүүлдээ маш их идээд дараа нь бөөлждөг болсон. Энэ нь булимия гэдэг өвчин юм байна лээ. Яах вэ? Яаж болих вэ? Зөвөлгөө өгч туслаач.
10 Comments
yg ymr emchid handah ve dotriin emch u ?
bi yag iim bsan ih targaldag yum bilee ih idej bna gedgee medsen hernee ooriin medrelgui idchihne tegeed ih idseniihee daraa haramsana booljmoor sanagdaad booljdog bsan gehdee hun ooriigoo yalan diilj tebchij surah yostoin bilee chi l ooriigoo zogsoohgui bol hen ch chamaig zogsoohgui shuu dee hooloo baga aygand ideed oshoo baihgui shuu gej oortoo sain hel tegeed ih ideed heveed surtsan bhoor idmeer sanagdaad olsood bdag yum bilee olsood bval aaruul tarag us uu,bi lav olsood baihaaraa olsood uhvel uhne l biz olsoj uhlee ged duuldsan hun lav baidaggui ged l ooriigoo yas horij chadsan guriiheer ehen uydee ih hetsuu l dee gehdee aajimdaa zugeer
ovchin l doo, emch bol heldeg yum l helne tohiruulj id gej oor yum heleh bish harin gadaadad bdag tolboriin chadvartai bol harin tom huviin emnelguud (yag iim torloor mergejshsen ih surguuliin professor emchiin hyanaltand) suvilliin gazruud bdag yag iim torloor. tend ochchihvol zusland bgaa yum shig deglemiin (ogloodoo suvilagchiin nuden deer jingee uzeh yostoi huwaariin daguu hoolond oroh yostoi, yu ideh yamar dasgal hiihiig n ted shiidne) daguu amidardag yum. Bulimie nileed hundreed jin n het ih bagassan bol albadan tiishee yavdag. Tend torol buriin humuus bna. matsag barih shaardlagatai nasaaraa ajliin shaardlagaas uuh yostoi bolood gedeg tom tom gazriin manageruud tom alban tushaaltanguud nas n yavaad ireheer bas eleg n muudaad matsag barih yostoi bolood ochdog yum. ter suvilal ug n zugeer. targan huuhduudiig bas emchilne. deerees n yag uuliin hajuud bairlaad targan huuhduudee niiteer n uul ruu odor bolgon ogsoj alhuulaadag. esvel yag iim torliin humuusiig hovsdoj bsan hovsddog hun bval neg ochij boloh yum. hovschin deer bol hezee ch gantsaaraa ochij gantsaaraa hamt bj bolohgui zaaval huntei hamt yavah yostoi.baruund bol tiim humuus bdag yum, turah gej bgaa nastai humuus ochij hovsduulj jin n hasagdsan geed. mgl-d amidardag bol chihergui aaruul snack-nd idvel yavaandaa deerdej magad. aaruul booljij gargah shaardlagagui tertei tergui biyend heregtei eruul huns uchir. bas hurdan olsgohgui.
Yum idmeer sanagdsan uyedee ih hemjeenii us uugaad bai. Uuriiguu sain kontroldoj, setgel sanagaa barij chadval chi tgel naad uvchnuusuu salchihna shde. Nadad lav ih sonin sangdj baina. Ih idej bg gedegee medj bg herneesee l ideed baina geheer chin joohon medrel yumuu haishaa yum gjl bodgdj baina. Yana bi ih idej bnadaa geed uuriiguu ZOGS gej heleel boloo shdee. Neeh aihtar asuudal bish yum shig e. Hun uuriiguu l kontroldoh chadvartai bh heregtei. Eniiig uvchin geh ni ch haashaa yum,
Medku baij amaa tat
Galzuugiin emnlegt hand , tend mergejiliin emch nar baigaa . Ted nar l chamaig taibshruulj zogsooh estoi
sss-s иш аваь. мэргэжлийн эмчид ханд
Sex sain hii
chi ooroo zogsoohgui bol oor hen ch zogsooj chadahgui, eruul mended muu gedeg talaas n bodood bai. ih ideed bval chihriin ovchin bolno. chihriin 2-r shatandaa orson hunii hol n ongoigood mah n garaad irdeg, zarim n holoo tairuuldag. bas eleg tsosond muu bj taarna. genet ih hemjeenii zuil shuuh hereg garahaar. booljood bhaar bas hodoodnii shuusnii nairlaga oorchlogddog, gargachihaj bgaa uchir. ih hemjeenii kali aldagddag. geed eruul mend talaasaa bodoj eruul biyetei uldehiig hicheesen n deer. booljood amaa sain tseverlehgui bol hodoodnii huchil shudnii paalan dorhnoo evddeg gesen. ter metiig bas hodoodoo bodood bolison n deer bh. hoolnii tsag bolohoor ehleed ih hemjeenii usaar hodoodoo duurgeed tegeed jiriin hemjeenii hool idvel ehen uyedee deer bh.
mergejliin emchid hand