- Админтай холбогдох
- 99110103
- 90001603
- info@cekc.mn
Гэрлэхэд үндэс угсаа чухал байдаг юмуу?
Хүмүүсээ би 1 эчтэй тэгээд айлын бага нь л даа харин нэг сонин зүйл асуух гэсэн юм. Эгч маань одоо 3-р курсын оюутан бүр 10-р ангид байхаасаа нэг казах бандитай үерхдэг байсан юм. Одоо хүртэл үерхээд суух дээрээ тулсан манай ээж аав их дургүйцээд байгаа юмоо би ч гэсэн. Эгчээ бодохоор санаа зовоод энэ захидлыг бичиж сууна харин казак талынхан ах дүү нар нээх дургүйцэхгүй байгаа юм гэсэн. Ингэхэд хүмүүс хоорондоо гэрлэхэд үндэс угсаа чухал байдаг юмуу өөрсдөө бие биедээ хайртай л юм гэсэн. Та бүхэн эгчид минь туслаач?
53 Comments
kazakuud bol hamgiin muu humuus ene kazak ged umuuruud baigaa humuus ter kazakrugaa yvaasai hunii nutag guij amidarch bj
Manai mongoliin teneg awgai nar aytaihan baigaarai. Kazahaa dagaad zail. Yuch tuuh medehgui deer ni undesnii erh ashig huwi zayanii talaarch yum bodohgui malnuud. Bid bugd mongol ch geh shig mongol undesten gertee bna kazah undesten manaihtai ymarch hamaagui oor undesten. KAZAHUUDIIG dawraaj bolohgui gej medehuu
demii teneg amitad
Kazah ohiniigoo mongol zaluutai suulgadagguin hasag hunii bodlogo.Harin mongol ohidiig avch olon huuhedtei boldog yum
hi bi kazakh kazakhuud ih unserheh bi medne gehde odo bol yalgh herhgu hairtai hunte l suuh hergtei kazakh emgtei mngol hund hairtai bol ygd suuj bolohgu gej mngol emgtei kazakh zaluud hairtai bol ygd suuj bolohgu gej hun yumchin uuruu l medne shde uur undestn bsn ch adilhn hun shde hun yumchin dotorni sain muu ch bn bugd muu bish mngol dotor muu ch sain ch bn kazakhiin dotor ch gsn adil ohiduud d helkhed zuv songlto hiih hergtei odo bol buur ertni daini uid yawj bga bish odo bol uur shde buh hun dain hiij hiij zakhsn odo buh uls negdj bga shde neg negnde tuslad gamchig boloh bol uur uls ochod tuslad l iim l uie bolsn ertni uie bodho boil odogiin amidrla yu bolj bgaga bodoh hergtei evteihni hun chig l amdrj uhii do amitn bolj turkh bol yu hiij yawsn bol bi bugdere hun bolj tursnu bayarlad saihn hunchig amdrii hun gedge medri bugdnd sain saihniig husei
. Миний энийг уншиж байгаа өөрийгөө монгол гэж бодож байна уу, чи хятадын эрлийз шүүдээ. Халхууд та нар овгоо ч мэдэхгүй ш дээ, овгоо мэдэхгүй гэдэг чинь ямар гарал үүсэлтэйгээ мэдэхгүйл гэсэн үг ш дээ. Энэ бол гутамшиг. эцгээсээ дээш 7 эцэг өвгөдөө мэдэхгүй эр хүн бол ямар гарал үүсэлтэй нь эргэлзээтэй хүмүүс. Казах хүн шиг ариун цустай, ариун соёлтой, зан заншилтай, энэрэнгүй шашинтай улс бол цөөхөн
salemecsinderme!men ozim kazakpin. Men senderdin mongolsha jazip jatkandardi barin tusinip jatirmin, birak mongolsha jaza almaimin. Men bolsam eger mongol kiz alam jaksi korsem birak. Anda newe turli kazak tural jazip jatkandari aken auiz sigein! Ottamasin kop kotin jirtam. Bi joohondo mongold torj osson uhsende yu hucad bgn. Eh oron eleg zurhen yuatai nutga yu gej marthavde gondonminee.! Al aitatim osi kop artik ketse kewirizder!
kkk setgegdeluudiig unshsan chin ineed hurchlee, bi kazah nuhurtei, oyutan baihdaa taniltsaj 2 laa l bie biendee hairtai bolood suusan, anh bid 2 iig suuhad durguitsej suid boloogui, ali ali taliin aav eej hurungu chinee ch haraagui, 2012 ond ch kazahstan yavj uzsen. bie biendee hairtai l bol yas undes hamaagui sh dee. \nutag ruu n yavbal aav eejtein uulzuulahgui shuu\ gesniig unshaad ineed hurchlee, yamar hunii naimaanii zolios boloh gej baigaa bish de. hun uuruu yamar ch ued zub amidarval ali ch ulsad, yamar ch huntei amidarch chadnaa.
hoooohh bayrlaa anaiii
hairan ys undes hamaguishdee bi gadaad nz zaluutai bid shn amidard l bld bn ter nadad unehr hairtai bdg ym
Bi 3 SAIHAN HUUTEI KAZAH ZALUU >BI HUUHDUUDiinHEE EHNER BOLOH OHIDIIG DOLOON YE UDMAA MEDEHGUI BOL HOOJ YVUULNA ,TEGEH CH ERHTEI. .ENE NIITLELIIG BICHIGCH IREEDUI ARD TUMENDEE HAIRTAI ZALUU BNA>BI TOV AIMGIIN 1SUMAND TOROOD ODIIG HURTEL BARAG HALH BOLTLOO AMDARCH BNA.ENE TSUS OIRTOLTIIN AYUULIIN TALAAR BI SUMIINHAA HALHUUDAD OILGUULAHIIG MASH IH MERIIDEG .MANAI SUMIINHAN OORIIN BOLOOD OROOLIIN ADUUNII UDAM SUDRIIG SAIN MEDDEG MORTLOO OORIINH N OVOG DEEDSIIG N ASUUHAAR OVOO AAVAASAA TSAASH OGT MEDEHGUI.4-5 r OVOG ETSGIINHEE N AH DUU NARIINH N JIR JIRENTSERUUD N HOORONDOO SUUGAAD BAIGAAN AIMSHIGTAI.,, .MANAI SUMAND OIRIIN HEDEN JIL DARAALLAN HOORONDOO MASH ADILHAN EVGUI TSARAITAI HUUHDUUD TOROH BOLOV
SUM DAYARAA 1 NAMHAN ONIGOR ZALUUG TEDNII NUUTS ETSGEER N TODRUULAAD L JIG JUG BOLOOD BAISAN( GETEL TER N DAUNII(tus sumand6hyyhed bna) SINDROOM GEECH TSUS OIRTSONII OVCHIN BOLJ TAARAV>-AAN TIIM MANAI SUMIINHANII IRGENII UNEMLEHII 80 HUVIN BORJIGON BOLTSON HOJIMIIN UR SAD N BAS L TOORSOOR TORLOO OLNO geech boloh baih ENE EMGENEL BISH GEJ YY …SEREECHEE HALH AHAN DUUS MIN BAIDAL ENE HEVEER YRGELJILBEL MORIN DELDEER DARTSAGLAN DAVHIH HIIMORLOG YRS CHIN TSOOROH BUSUU.>>BI 7 UE EE MEDNE ENE BOL GAIHAMSHIGTAI
OB BAYLAG KAZAH YNDESNII DARHLAA YUM..MONGOL EH ORON MIN MANDAN BADRAG YNDESNII DARHLAAgaaG SERGEETSGEE E….krileer bichij tavisan hund ih bayrlah bolno
ter MONHAMDRAL GEECHID HELEH UG ALGA ESTOI NOGOO LI OVOGTIIN HULANTS MONDOO
Bitgii tegej bai mongolchuudaa dorvod halimag ovormongol halh buriad urianhai vzemchin zahchin oold bayad hoton harchin torguud myangad tuva tsaatan tsastiin mongol bid bvgd mongol neg tsustai eh oron negtei eleg negtei neg heleer hoorondoo yaridag tov halhaaraa oilgoltsdog mongolchuudaa eh nutagtaa ezen suuj vndes ugsaagaa hairlaj eh ornoo hogjvvlj mongol er bolgon 6 ehner avch hvvhed bvgdeesen garguulj hvn amaa osgoorei
hairnd vndes ugssa hama bhgvi
ynher bie biende sain bga bol hamt baihn zvin hereg eej aawn hvvhdede sain baihn vnen bol zowshoroh bailgvide sana bvv zowoo egched chin amjilt hvsiii
ter boldoo geed uuriiguu ner;eed baiga novshoo chi uuruu kazak um bishuu Hasag l bol Hasag l bdag shuuu
ter boldoo geed uuriiguu ner;eed baiga novshoo chi uuruu kazak um bishuu Hasag l bol Hasag l bdag shuuu
ter boldoo geed uuriiguu ner;eed baiga novshoo chi uuruu kazak um bishuu Hasag l bol Hasag l bdag shuuu
Ýðäýíýòýä Àðìàí ãýæ êàçàê íýã ìîíãîë îõèíûã àâ÷ ñóóãààä ººðºº àðõè óóæ äàìïóóðààä àìüäðàëàà ÷ àâààä ÿâæ ÷àäàõã¿é àð÷ààã¿éòýýä õ¿¿õýäòýé áîëãî÷èõîîä ñàë÷èõñàí ø äýý. Îäîî ÷ àðõèà ãóäðààä õ¿í àìüòàí õóëüõèäààä ë ÿâæ áàéäàã þì. Àâãàé íü ººðººñ íü ä¿¿ õººðõºí îõèí áàéñàí îäîî õààíà ÿâàà ìýäýõã¿é, õºãèéí êàçàêóóä ÷ áàéäàã ë þì áàéíà ëýý.
hairand undes udsaa hamagui
hairtai l bol hamaaguishde. bie biede hairtai l bol hun yu gj heleh hend hamaatai yum be
yagaad kazakuudig muulad bgan beeee nadad law taalagddag
Er ni bol hunii amidaral hunii l amidral hudlaa neeh zovolgoo ene ter ogood baih hereggui gej bodjiine yamar africa-n hartai suuh gej baigaa bish tsus yun surtei surtei yum bichdegiin. Jalganii uzeltei humuus ikh bn shvv. Gol ni l hoorondoo taaramjtai bol tegeed asuudalgui sh dee aav eej ch er ni hamaa baihgui daraa ni l saihan yavuul tegeed hen heniihi ni aav eej medeej surjigneed baihgui l baih.
Ene BC gej nuxur xudlaa zorgooroo shaaj ugux yum da.Uxamsar,setgexui ni jooxon xuuxdiinxees doloon door yum da,xuurxii amitan.Mongoliin maani neg irgen ch gesen iim oyunii xoosrold orson bna,gej bodxoor xaramsaltai l yum.Mongol uls maani yaaj xugjinu du…
Ene BC gej nuxur ch xudlaa shaaj ugch bnd,ineedtei yum.Xuurxii amitanii uxamsar,setgexui amitniixaas ch doloon door bnd.Iim malnuud bxad Mongol uls maani yaaj xugjixev de,xaramsaltai l yum…
Naraa ix zuv yum bichjee,demjij bna.Kazax ch bai mongol ch bai adilxan Mongol ulsiin irged shuu de.Ex ornoo gesen setgeltei l bval yas undes ni xamaagui shuu de.Xarin ex ornoo gesen jooxon ch boltugai setgelgui bval kazax ch bai mongol ch bai urvagchid gesen ug shuu,de.
Mongol uls min mandan badrag!!!!
3 saya ch hurehgui hun amtai tsoohuulee bj bolimoor yum. Uneheer kazak gd tanai geriinhen yalgaad bga bol odoo yaltai bilee de? Unendee bid hamt ochnoon jil amidarchaad kazakiin talaar zov oilgolt er ni bdag yum uu da. Neg mongol muu bol bugd muu boldog bish biz de. Ene deer ueiin setgelgee hezee arilah yum bol doo hoorhii. Odoo hariin olon huntei ger bul bolj bhad mongoliin irgentei suuh gej baihad boon sur bolood bgaag oilgohgui yum. Setgelgeegee zasahgui bol hen hend ni ch hetsuu shuu de. Bugd l mongolchuud ch de.
Эгчийг чинь нутагруугаа ач явна гэвэл битгий явуулаарай дахиж уулзахгүй ч байж магадгүй шүү. Ер нь бол сайн хүнд бусад хүмүүс сайнаар л ханддаг ш дээ. Казакууд өөрөө өөрсдийгөө л гоочлуулаад байна гэж бодоод байдаг болхоос биш би лав казакуудыг барьж аваад л зодоод нүд үзүүрлээд байхыг мэдэхгүй шүү. Юмны учир мэдэх ухаантай хүмүүс бол илүү дутуу юм боддоггүй ш дээ. Хэдүүлээ хоорондооэвтэй байсан хамгийн зөв шүү.
xasaguudtai amidarch dooshoo orood ch yaaxuu. yadaj baixad xasag ailuud mash olon xuuxedtei, xuuxduud ni barag bugd oor oor etzgiinx gemeer xoorondoo tes oor oor. xasguud yum uzeegui bolxooroo banzaldaxgui baigaan. jooxon yum uzeed xotjood iruul yuun mongol zaluu maluu. asar banzal garuud gej xasguudaas oorsdoos ni sonsson.
egchdee, naad teneg xasag zaluugaa jooxon shaaj baigaad, uidaxaaraa bogsoo archaad xaya gej xel. er ni bol xasag zaluu, emegteitei bol saixan shaaltsaj baigaad, uidaad irexeeree shuud kicklex xeregtei. er ni yaaj yavaad xasagtai taniltsaj baridag bainaa. yamar ch baisan dundaas deesh zindaanii mongolchuud bol xasaguudtai uulzax bolomj barag nooli, uulzlaa ch gesen xasag gej sonsonguutaa shuud amand ni salaavch umxuulne dee. bazaad xelxed xaltar xasguud bol nasan turshid stresstei, busdad dord uzegdej amidraxiin exlel bolno.
ymar ch undestend undsenii darhlaa gej neg baidag ym tuuniigee hadlaj chadbal ter uls undesten orshin baidag ym gedgiig ene delhiin ymar ch undsen mash sain meddeg ym shuu deee. hasguud aimaar ymaa unen surhii ym doo. hasguud zub uu zub harin mongol mal ch ym hun ch ym shig amitadiin teneglel haa hurch duusdag ym bol doo nobsh gej. teghed ene mongol huuhnuud ya ya tolgoin oilgol bolson malnuud baih ymaa mungun ugbul nohoitoi ch suuhad belen ymnuud ybj baih ym aa. gashuun bolobch en unen. mungii gebel zahiin mongol tolgoi teneg huuhnuudiig tenger haruulan shuu harin. ter hasag zaluu jaahan mongol huuhen zohij zohij baigaad ys yman deeree hasag huuhenee abdag ym daa huu. hasaguud chin ali ulgiitei baihd ni huuhduudee sui tabchidag ym huue. tegeed nasand hureheer tsarai muutai uruul tatanga baisan ch gesen t suudag ym tanai egch chini tenegtei abgaitai hasagt jaal ybaldaj bainaa gesen ug.
za kazah ch abi mongol ch bai adilhan l hunsh dee…Bie biedee hairtai,hamtdaa horvoog tuulah setgeliin tenheetei baival boloo bishuu….Manai angid neg kazah ohin baisan…tolgoi ch saitai ajilsag nohorsog sain ohin baisan…Tiim udaan olon jil uerhsen yum bol tanai geriihen ch gesen yamarhuu hun gedgiig ni medej baigaa bailgui dee…Horihoor ulam terselmeer sanagddagsh dee……..hehe Egchiinhee toloo sanaa zovdog sain duu baina,
Mongoldoo torj mongoldoo amidarch mongoldoo surch bolovsorch, ajillaj bga mongoliin irgen kazakuudaa chi muu kazak gej zuhehee bolivol yasan yum be? Haana ch muu sn humuus zondoo sh de. Mongol ch bai kazak ch bai Mongol ornoo hogjuulehiin toloo uragshaa! Huntei gerleh tuhaid bol sain muug l tanihad boloh bishuu
Za muusain golognuudee amniihaa zorgoor hutsaarai. Ta nar shig zolbin sheesnuud bid naraas iluu amidraad baigaa ni haa baigaan. Naad zah ni gehed ta nariig bid nar nuuriin eyreg huviraltaigaar hoorondoo eldeveer muulaj baihad hurtel yu yrij baigaag ni oilgohgui har maluud sh dee. Tegej l ih tsus oirtson yum bol ta naraas yaagaad hamaagui iluu amidarch baidag yum. ugee jaahan bodoj yriarai pizda mine.
za ho end ter Munhamidral master-n dood taliin Kazak 2 l neleed uneniig uguulsen bn daa. hasaguud iim aimr aminchhan ulsuud biynee omoorch baigaag ni haraach. tegehed hed dahin ulii ene site-d hasag bishuud ni orj baigaa mortloo hasaguudaas MGL-oo omooroh hun alga. tegeed ter bichej baigaa heden hasguudiin setgegdelees harahad shuud ymar humuus gedeg ni haragdah yum. Buudlaasaa garval alna en ter hudlaa shaaj bn, chi lav xujaagiin shees bxaa geh met. eruul uhaantai jaahan ch gesen soyoltoi hunees iim ugnuud garah uu taminee. sayhniig hurtel zaaval hoorondoo suudag baisan. tegeed neleed tsus oirtson ulsuud. jaahan soyoltoi baival yaasan yum hasaguudaa. hunii olon hunee baridaggui yum. harinch ta nar nohoi shig oluulaa niilj aviraldag ni oorsdoo hujaa shig aashildagaa medeh uu? Jingeriin nohoi 1 niigee niilj barij iddeg shig hasag hujaa 2t iim zuil ih ajiglagddag.
ene kazak gd suuld bichsen gar yasan ch medlegtei yum be dee. shuuh hural mongol heldeer yavagdaj mongol ulsin turiin neriin umnuus shidveree gargadag yum. hun buhen uur uursdiin uzel bodloo helj bna l daa. zuv buruu gj heleh nadad erh ch baihgui. uuriin bodol uurtuu zuv gj. ter gadaad passportin talaar gevel ulaanbaataraas shiljij ochood kuvot avaad irj bga halh humuus baigaa shuu. dan gants kazakuud avaad bga yum bish shuu. argig ni olood avch baigaa humuus naan chine zunduu l bna.
huchingiin heregiig chie dairaad bhaar ni shiiddeg hereg ch bish. chi joohon oyuni saataltai baihaa. yu bicheed bgaga neg sain bodood bichldee yah ged bdg yum be. manai mongolchuud chine bie bienee hardah, hagarduulahd sain sh dee. ene jil yalaa nadmaar turuulsen uvsin buhiig doromjilj ulgiin kazakuudtai sug kazakstand ugchvul taarna gj site bolgon deeree bichij orhio biz dee. bid ch yahav kazak l baig. ter Uvs chine mongol undesten sh dee. teriigee neg bodoldoo.
tegeed hagaralduulah bodlogoo barj bga humuus erthen bolioroi. es buguus manaid irseniig chine medvel endees eruul butsahgui shuu. danch bi irlee gj helj zurhleh hun garahgui dee. buudalaasaa ch garch chadahgui bh shuu
Minii sain tanidag jolooch ah Bayan olgiid yavj baigaad hils heregt shiitguulj bsan yumdag. Ter ah Mongol ulsiin nutag devsger deer baij Kazakuudiin huuliar heden sariig shorond ongorooson.
Ih sonin barimt baidag. Shuuh hural bugd kazak hel deer yavagdaj ter ah yamar hereg hiisen yamar shiitgel avj bgaagaa medehgui horigdoj bsan (huchingiin hergeer)
Davj zaaldah ch geh yumuu daraagiin shatnii shuuh hurald Orchuulagch hussen, Ulaanbaataraas tusgai toloologch irj suuj bsan( kazak hel meddeg mortloo shuuh hural duustal kazak hel meddeggui yum shig dur uzuulen suuj baij hergiin uchriig tailsan gedeg) Ter toloologchiin hajuud hohirogchiin eejid ta manai ohiniig huchindsen hun mon bna geel uilaad dairaad bai gej helsen. Shuugch tsagdaa bugd kazakaaraa ugsen tohirj bsan. Shuuh hural duussanii daraa Mongol toloologch bugdiig ilchilj minii tanidag ahhuu sullagdaj bsan tuuhtei.
munhamidral ch xudlaa shaaj ugux yum da,
bichsen yumnuud dotor ni unen yum gants ch alga.Bitgii olon zuun jil neg tugan door xamt amidarch irsen ard tumnuudiig xagaralduulax geed bai.Chi lav xujaagiin shees bxaa,chamtai yu yarixav de…Xuurxii amitan…
Er n bol kazakuud ih muu humuus baidag. Tanai ger buliin horongiin chineegees shaltgaalj kazakuud halh huntei suulgah esehee shiidne. Herevee tanaih gaigui ail bol durguiehgui, jaahan tiimerhuu ail bol shuud zovshoorohgui.
Kazakuudiig hezee ch bitgii deesh garga gedeg ug baidiin unen ug shuu. Hasaguudiig deesh gargaad hohirson halhuud ih baidag yum.
Minii gaihdag 1 zuil baidag Mongold olon undesten yastan baidag bugd oorsdiigoo Mongol ulsiin negen heseg gej boddog getel Kazakuud oorsdiigoo Mongol ulsiin 1 heseg gej hezee ch boddoggui ih sonin humuus baidag.
Sain kazak sariin naiz gej neg ug baidag bhaa? Uneheer itgesen hundee kazakuud unench bdag gej duulsan…
za tegeed bi bitgii suu gej negch heleegui. ooriinhoo olj medsen buhnee bichlee. tsaaduul chin ymar humuus ve gedgiig. etsest ni helehed mongol dotoroo ingeh ni bitgii hel dayarshij baigaa onoo uyd tiv algasaj ch gerlej bn. onoogiin delhii dahin ingej huvirsan. songolt chinii gart. Humuusee busdiig zaaval buruutgaj 100% esregeer ooriinhoo uzeliig nytsaalt maygaar oruulj baihaar. ene iim yum bn geed jaahan ch gesen 2 talaas ni uhaj oilgoj hariltsan yria maygaar setgegdelee oruulj baival ih zugeer sanagdah yum. yaahav minii yrisan yag 100% unen bish bolno. gehdee l ene bol bodit baidal.
mun tegeed gazarzui ih nolootoi oros hytad 2 toi hilledeg deer ni bas oros-n gazar nutgaar yvaad kazakstan-ruu orchihno. zarim zuil ni UB-s ch hymd baih jisheetei. bas 1 zuil gevel tend mod ih bag hernee shar shavartai. tiim bolohoor hovd ulgii 2 ger bish gariin doorh shar shavaraaraa jijig baishin baridag. hashaa ni hurtel shar shavar havtai chuluugaar orson baidag sh dee, tegehed uv zavhan mod saitai bolohoor tend dandaa dunzen baishin, modon hashaatai. ulgii bol yr ni modgui gazar. uuls ni dandaa nutsgen. iimd gazarzuin bairlaliig bodoj uzeerei. ovoldoo l gehed mash dulaahan baidag ni huvtsas hunar za tegeed halaaltaas asar ih tusuv hemnedeg. zuun tald bas oros hytadtai hilledeg Dornod aimag bas ymar mundag hogjiltei bil ee dee. tedend tomor zamaar ch urgash hoish yvahaas hymd ortgoor hurdan shuurhai tendehiin hiliin boomtuudaaraa hariltsdag.
za tegeheer ted nar hodolmorch mundag saihan bayan targan bidnees iluu abigaad l hamag uchir ni baigaan shoo dee. orosoos tusgaar garsan tiim lider-uud chin l bidend hytaduudaas iluu ayultai. boldoo chi ooroo hasag bish bol tend baisan bol ene bugdiig asar muu ajiglasan bn daa. ted manai e passport-r aimshigtai ih mongo oldog. hotod oyutanuud ni hurtel ami negtei 1 dor bair tureesledeg. nogoo urianhai dorvod nar chin chaavaas tsed nar shig e passportoor mongo oloh tiim tom kasakstan shig bolomj ni haa bainaa. tegeed ch kazahuud uusgaad odoo iim baidaltai tsoohon hed ni yu ch ugui. olnii huch olomgui dalai gej Mongolchuudiin maani mergen ug bii. ted oluulaa biy biynee demjeed bas mash ami negtei humuus. Tegeed ter hogiin hasag hel surch baisnaas Anglitai bol Hytad hel sursan ni hamaagui ireeduitee. Chi hasag hel surch yaahan ve? ter chamd tuvd hel shig ymar hereggui. zater harav uu? tiim l undeserheg uls huudee kazak ner ogno deer ni bas hamag ys zanshil en ter. odoo bur hel usaa ch zaah ni bn shoo dee. bid bugd iim bodoltoi baival mongol maani baga bagaar l alga bolno. Za yaahav ter gadaad ene kazak geed magtaad baigaa emegteichuud. ted nar chin arai 1 oortoo archaatai lider maygiin zaluus ni l har holiig zorj hodolmorloj, busdaas iluu yum uzeed yvj baigaaguud ni shoo dee. Niitleg dundajaaraa bol tiim tasarhai bish shuu dee. ugaasaa azi europ-s hamaagui iluu etsgiin erht ys bas tegeed hunii erhiin talaasaa er hun ni emegteigeesee hamaagui deer baidag hoino doo. busguichuud mine 1 l huneer jishee bodoj gadaad sn monhol muu geed baigaagaa 1 bodoj uzeerei deee. bas deer ni nemej helhed kazak ystan gej baidaggui kazak undesten gej baigaa. tuuhee jaahan medej baigaach dee tsaad utgiig ni. za tegeed uuj idehiin huvid zovhon oorsiigoo olj harah yum daa. etsest ni jaahan eh oronch uzel gargaad oorsdiigoo jaahan omoorohooor suuldee nogoo tamiin togoonii ulgereer buruutan bolj duusah yum bn daa bolii bolii.
aan tiim kazakstan ruu nuusen ulsaas 100s gants 2 n l butsaj irdeg.deer bichsen nohor chinii helj baigaachlan gadaad pasport huuramch bichig barimt ene ter hovor sh de. mongoliin huuli bas kakakstanii huuli geed changa shuu de. tiim amarhan yarij yavaad baij bolohgui baihaa da.
deer neg nohor bayn olgii aimgiig yasan ih uzen yadaav de. deer zuragtaar naadmiin ued baihaa 9 holt tsagaan tugnii tuhai tuuh yarij baisan.chingisiin ezelj avsan 8 aimagaa negtgej mongol guren bolson. ..bayr esloliin ued ter 8 aimgaas 8 tsagaan tug irj ih tom tugtaigaa niileed 9 tug tegeed bayr naadmaa hiideg baisan odoo ch ter 9 holt tsagaan tug baisaar l baina. ter 8 aimgiin 2 n naiman hereid . naiman hereid n odoogiin manai kazakuud gej baisan. tegheer yun 1920 ond kazakuud mongold orj irsen baihav. buur chingisiin ued l mongold baisan baina shu de.kazakuud boloh naiman hereidiig hasaad 7 holt tugtai bolchoogui l baigaagaas hoish. kazakuud mongoliin ulsiin kazak yastan.yahav hel,es zanshil n l oor yum da. ajlisgiin huvid ih ajilsag ard tumen ,manai ihenh mongol zaluus baar sav hesej buduun guzee gargaad l gangan utas gangan mashin deer n gangan huuhen geed oor yu hiij giiguuldeg bilee de, kazakuud tedend iim tsag nogtsooson demii zav baidaggui. bi heden kazak naiztai bas bayn olgii aimagt bainga ajlaar ochdog . deer heleed baigaa nohriin yu yariad tolgoin ergetsen baigaag oilgosongui.chi ih l buruu tosoololtoi hun baina da gej l helmeeer baina. medeej hunii dund muu sain baij l taaraa. dandaa muug n olj harj muug n l tuuj avaad baival gitleriin araas orov do. gitler evreig uzen yadsaar baigaad dain degdeegeed ternees n hichneen say hun homrogond n uhej hichneen gem zemgui engiin ard ortsniig delhiin tuuh martaagui. bidend enh taivan heregtei.niitleliin ezend handaj helhed kazak huntei suulaa geed ger buliin uur amisgal,az jargaliig deed zergeer amsah bolno. minii medheer…harin kazakuud gj adluulah tohioldold jaahan setgeliin tevcheertei l baih heregtei baival buh zuil ok. kazak zaluus araar taina gej mash hovor uuniig l sain medej baina. kkk erhten tom gej ih sonsoj baisan yum baina shu….za minii bichsen zuils minii l sonsson zuils .. huvi huniihee uzel bodliig jaahan shingeelee, zugeer l amar amgalan enh taivan amidartsgaaya.
ym bolgon 2 taltai l daa. bi bol halh emegtei odoo 9n sard nohorteigoo zad hurim hiih gej bna. manai nohor 85 ond olgiigoos tov aimag ruu nuuj irsen kazak zaluu. bid 2 bie biendee hairtai. nadad mongol nz zaluu bsan mongol hunii nogoo l neg arhind durtai deerelhuu ooriigoo od geed bodtson mangar zqluu. tegehed manai nohor arhind unen durgui. deer ni ajilsag. neg ym bodson bol duusgaj bj saldag. manai halh nz zaluu aimshigtai banzal bsan. nohort maani bol tiim ym eroosoo bhgui. 3n jiliin hugatsaand tiim ym bolj bsangui. geriinhen ni manaihantai l adilhan humuus. ymarch yalgaa haragddagui. es zanshil ni l joohon oor bolhoos. nadad ih sain bdag. bi nohorteigoo suugaad bid 2-s garsan huuhed kazak nertei kazak undesten gej yvah bolno. bi bol haramsahgui. 2 hun hoorondoo hairtai l bol tegee l boloo. manai geriinhen ch ih durtai tsusaa tseverlej bna geed.nadad gants hetsuu zuil bga ni kazak hel surah l bna.oir zuuriin heden ugee medne humuus ym yrihaar oilgono. shan l bna. zarim humuus kazak geheer durgui l bdag ym. hun hunii l bodol shuudee. egch chini hairtai bol suuh l heregtei. humuusiin ugeer amidralaa suitgev. neeree kazak hel gereer zaah sain bagsh bval holboo barina uu eva_n61@yahoo.com
harin tmee ug ni hamaagui baimar bi ch bas ene undes ugsaanaas ni bolood saihan mongol emegteid haira elchij chadku l bna. za ta nar yamar hunii zowlon oilgoh bishde.
munhamidra chi yu bicheed bgaga uuruu ch oilgohgui baih shig bna. ulgiichuud bol unheeriin hudulmurch ard tumen yum shig nadad sanagddag. ulgiid barag ger gj baihgui. uvul ger barsan aild ni ochvol nuguu neg manai urianhai durvuduud. zuundaa ger barj gardag l yum bna. odoo baruun bused hamgiin tom aimag ni ulgii bolood bna. Uvs, Hovd hoyor buh yumaa Ulgiigees ochood buunduj avdag bolood baiga. ene ni yamar hudulmurch ard tumen be gedegiig haruulj bga hereg yum. turuus bodolgo yavuulaj bga ni unen l dee. tusuviig baga huwiarlahaas ehleed. gev ch ta nar ochood haraarai. ted yamar yum hiij bgaag ni. mongoldoo hovor mashin tereg chine tend bna. mongold baihgui hause-d tend baina. gazar nutag ni tiim sain bish l dee. bi ulgiigees hotruu butsaaj yavj baihad neg bayan ezegtei ulgiid ireed ichsen tuhai helj bna. tednii umssun zuusen unaj bga mashinuud ni gej aimiar yum bna, hajuud ni bi ichlee tegeed uuriiguu yu ni kompani zahiral gj bodloo gj heldeg baigaa. gerlehed undes ugsaa hamaaguie hamgiin gol ni ter hoyor bie biendee unheer hairtai baival yu ni bolohgui gj. odoo mongol zaluus yaj bna. unuudur gerleed margaash salj bga biz dee. kazakuudad tiim yum baihgui yum bna. araar ni tavina gedeg oilgolt buur baihgui.
Казакууд үнэхээр чиний хэлснээр бол муухайл юм байна.
Zaa daa. Mongol uls 2 hon undestentei gej medeh uu? Kazak Mongol gej. Tegeed Mongol undesten ni olo ystand huvaagddag yum daa. Tsaad Kazakuud chin Kazakstan-s Hatanbaatar magsarjaviin uyd guilagchilj irsen hamgiin doodsuud ni sh dee. Tegeed Mongoldoo uneheer eleg muutai Kazakstanaa ooriihnoo eh oron gej boddog humuus dee. Mongoliin neriin omnoos medal avaad zogsoj baihdaa hurtel haramsadag hesen. Bi tegej helj baisan tamirching sonsson shuu. Tegeed odoo Bayan-Ulgii aimagt 97% ni Kazak 3% ni turluh mongol Durvud-uud ni uldsen. NVB-s gargasan togtool gevel tsagaachid tuhain gazar nutagtaa 100 jil bolson bol ter gazar nutagtaa buren erhiin irgen ni bolno gesen huuli gargasan sh dee. Tegeed 1920 ond orj irsen Kazak-uud 2020 on gehed yu bolgoh geed bn. Dundiin gazar nutag boloh ni uu buu med. Uls turd maani ch oroh erhiig avah ni uu? Bayan-Ulgii aimagt alban gazariinhaa hashaand obekt bariugui Hasag gej 1 alga. Mun tuvuus irsen shalgaltiin komiss-n huhduudiig muu ulsgulun Halh-uudiin gedesiig ni duurgeed tarhiig ni ugaagaad yvuul gedeg gesen. Tegeed l ter Kaz terguutneeree bogsoor ni gartal dailaad hamag pakt en teree tsairuulaad argalaad ongordog. Bas deer ni undesnii huvtsas en ter geed toortsog terguutnee belegledeg bolov ch teriigee belevsen avgaigaar oyulsan baidag gene shoo. Uls turd ch hurtel orood amjsan shoo dee. Gehdee turuus avsan 1 dorvitoi alham gevel Bayan-Ulgii aimagiin tsergiinheniig bugdiig ni Hasaguudaas tseverlesen yvdal yum. Mongol-d ih deed bolovsrol ezemshchiheed shuud Kazakstan ruugaa yvaad ogno. Turluh eh ornoo hugjuuleh husel ermelzeltei geh. Hil deer hurtel Hasaguudiin zan tar ni tanigddag sh dee. Hun nohtsold bid nar Mongolchuud bish ee gej ulaan tsaim muu davarsan ovormongoluudiin amand bagtaj helsen mongiig ni ogch baisan. Tegeed odoo ter Bayan-ulgii aimagt chin hamgiin bayan humuus Hasaguud l bn daa. Tegeed mongoliin huuliin tsoorhoi ashiglaj E passport-r maani 2 ulsiin irgen maygaar amidarch tendee butrsaj ochloo gej endees baahan huuramch ger bul uusgeh zamaar tendeesee turuus avdag irgenee butsaaj avah bodlogiin mongiig avaad butsaj ireed dahin oor bicheg barimt burduuleh jisheetei. Tegeed l tsaanaa ortog ondor bolohoor end ireed nogoo ih mongooroo tuilj garna daa. Nutgiin uuguul irged bolog dorvoduudiig mongoor zodoj barag bogsoo archuulah ni holgui. Bi ooroo halh undesten l dee. Tegeed tsaanaa amidarch baidal hetsuudevel nogoo E passportooroo ymar ch haaltgui butsaad l irne. Ted nar chin nogoo aguu guren Oros-s salan tusgaarlaj chadsan aguu undeserheg ard tumen shoo dee. Shashin ni hurtel oor musalman shashintai. Za hedhen zuil helehed iim l baina.
Er ni bol zus holdood zugeer shuu dee. Bi bol bur uls damjsan, bas uun shig undes holildson ger buld durtai. Xoorondoo amidrahad sonin, garsan ur huuhed ni iluu chiireg erch huchtei. Er ni Mongolchuud er ni holoos ehner avch, ehner ni harid hund egegddeg bsan busuu
demii uym demii l bdag gehdee chi durlaldaa sohorson bol oilgohgui l dee. hair durlal gej uyg heldeg geech UURUU UURIIGUU HAIRLAJ UURUU UURTUU DURLAHiig heldeg uymaa. chinii uiliin ur uuruu med. kkkkkkkkkkkk. NUHUR HUUHED GER ORON AJIL TURUL BUUN ASUUDAL boldog shuu dee duu mini. gants amidarhaas hoish ali boloh uuriiguu iluu az jargaltai iluu taiwan amar bailgah amidarlaa songo.